Kõige kuulsam koht, millega assotsieerub Tallinn, on ilmtingimata meie imeilus ja südant vapustav vanalinn. Erinevate kitsaste käänakutega tänavad, munakivitänavate, huvitava arhitektuurilise lahendusega tänavavalgustid ja kaitse eesmärgil rajatud ehitised ning tornid. Samuti puutude kokku vannalinna territooriumil gooti stiilis rajatud kirikute, maitsva cappuccino ja traadita interneti ühendusega. Kõige ülalmainituga saate tutvuda meie hormoonilises vanalinnas. Ajalooline keskus rajati XIII-XVI sajandil. Selle perioodi vältel oli Reval(endine Tallinna nimetus) Hansa liidu tempokalt arenev linn. Tänaseni säilinud ja külalisi meelitav piirkond, mis on ümbritsetud erinevate kaitserajatiste, oma suurte kloostrite, teravaotsalise katusega hooned ja privaatsed kinniste hoovidega majad. Mitmete sõdade käigus, mille eesmärgiks oli saada linna valitsemisõigus enda valdusesse, rajati linna kaitseks suured kaitsemüürid, ning puistatud bastionid, mis olid omavahel ühenduses maa-aluste käikudega! Rohked ja salapärased käigud kaitserajtiste all, rajati bastionitega üheaegselt XVII-XVIII sajandil. Arvatavalt algas ehitus juba 17 sajandi kolmekümnendatel. Maa-aluste käikude peamiseks eesmärgiks oli üksuste ja tehnika märkamatu liikumine. Taolisi rajatisi kasutati samuti ka luure tegevuseks ja vastaste jälgimiseks. 18 sajandil muutus maa-aluste käikude prioriteet, ning neid hakati kasutama ladustamis eesmärgil. 1857. aastast ei loeta enam maa-aluseid käike sõja objektideks. Hiljem aga rajati ingerisoomlaste ja rootslaste bastionite kohale pargid. Mitu sajandit hiljem hakati kasutama neid samu käike kahurite peitmiseks. Samuti leidis aset seal kunstniku ja skulptorite fond. Eraldi eksisteerivad käigud olid avalikult teada. Vanalinna ekskursioon algab reeglina maa-alustest käikudest Harju ja Linda mägede all, mida üldjuhul ei kasutatud sõja ajal, vaid olid mõeldud varjumiseks. Nõukogude ajal hakati käike reustaureerima. Paigaldati elekter, ventilatsioon, vesi ja mobiilne ühendus. Tänaseni on taastatud ligikaudu 700 meetri pikkuses käike, mis on avatud külastuseks. Tallinnas on säilinud umbes 1.9 km linnamüüri ja 20 kaitsetorni. Kaitserajatised on Euroopas ühed enim säilinud vaatamisväärsused. Tänu kaitserajatiste süsteemile, säilitas vanalinn oma algse ilu. Linnamüüriga tutvumiseks, suunduge kolme torni juurde, mis asuvad vanalinna loode osas. Seal avaneb teil võimalus linnamüüri treppidest üles minna katusele, ning tutvuda vapustava ja südant lõhestavate vanalinna vaadetega. Kaitserajatiste ehitus algas juba 1265. aastal, kuid säilinud linnamüüri dateeritakse kui 16 sajandi ehitist. 16 sajandil, mida peetakse Hansa Tallinna kõrghetkedeks, võis kohata 46 torni ja umbes 2.4 km pikkuses linnamüüri. Linnamüüri pikkus oli tol hetkel 14-16 meetrit ja laius 3 meetrit. Peaaegu pooltel sealsetest tornidest õnnestus säilida tänase hetkeni. Linnamüürid, mis ümbritsevad vanalinna, kutsuvad esile rüütlite ja kangelaste hõngu, kes päästavad oma ilusaid daame. Mõned tornid on tänapäevael muutunud muusemiteks ja ülejäänutega saab tutvuda lihtsalt ronides seal. Mitmetes vanalinna hoonetes on omale koha leidnud erinevad kohvikud, restoranid, suveniiri poed, saatkonnad, kuid kõige huvitamad kohad on seal, kus asetsevad tänavakunstnikud, käpiknukud ja vanadest aegadest säilinud kodutarbed. Sealt ei ole võimalik lahkuda ilma, et te midagi huvitavat soetaks endale mälestuseks. Raekoja plats on meie üks peamine vaatamisväärsus. Algselt oli plats mõeldud turu jaoks. Raekoja platsil oli täide viidud üks surmanuhtlus(süüdimõistetav tülitses, kuna tema omlett läks kõrbema). Tänapäeval kasutatakse raekoja platsi eelkõige kontserdi, turu ja laatade tarbeks. Iga-aastaselt, alates 1441 aastast, paigaldatakse talve perioodiks suur kuusk, ning aset leiab ka jõuluturg. Hiliskevadel peetakse seal vanalinna päevi ja samuti võite kohata vana-aegset karnevali, mis on mõeldud traditsioonide säilitamiseks. |
